Koduleht ajutiselt suletud

Kodulehe avamiseks palun võtke ühendust Elitec’i klienditoega või saatke meile kiri

• telefon: (+372) 65 65 64 6
• info[at]elitec.ee

Web site is temporarily not available

To activate website please contact the Elitec costomer service or send us a message

• phone: (+372) 65 65 64 6
• info[at]elitec.ee

Login

Valmistame uusi tigudiivaneid, tugitoole ja tumbasid.


Käsitööna valmistatud ja renoveeritud vanas stiilis mööbel on vastupidav ja oma vormilt ilus.
Seotud vedrudel mööblivalmistajaid enam palju ei ole ja selline töö nõuab pikaajalist töökogemust, head
silma ning ilumeelt.
Hoolikalt valmistatud Tigudiivan valmib kahe kuni kolme nädalaga, renoveerimine võtab mõned päevad vähem aega. Tegemist on küllaltki keerulise mööblitööga kus vilumuse saavutamine on aastatepikkune töövili.
Kui õigesti teha vanas traditsioonilises stiilis mööblit siis kestab selline mööbel aastakümneid, enne kui vajab uuesti remonti.
Käsitöömööbli alla kuuluvad veel Klubi diivanid ja tugitoolid, Raadio garnituurid, kergemat tüüpi tugitoolid ja diivanid, Türgi diivanid ja tugitoolid, ning magamisvoodid, mida soovitan eriti neile kes soovivad tervisliku elustiili ja ilma seljavaludeta ärkamist.

Järgnevalt tutvustan mõningaid töid ja lisan ka hinnad, palju mingi töö võib maksma minna.
Tegemist on võibolla tõesti suhteliselt kalli tööga, kuid hoolika tegemise juures võtab käsitöö ka hulga aega ära. Kindlasti on neid kes teevad seda tööd odavamalt, kuid sageli jätavad sellisel juhul mõnegi vajaliku operatsiooni tegemata või ei kasuta neid materjale mida tuleb käsitöömööblis kasutada.

Kui lugeda üles neid töövõtteid mida peab tigudiivani valmistamisel tundma, siis läheneb see arv sajale. Töövõtted algavad tisleritöö võtetest, puidu rihtimisest, hööveldamisest, detailide välja saagimisest, tappide tegemisest, lihvimisest ja kokkuliimimisest. Polsterdaja töövõtetest, kuidas paigaldada vedrusid, neid siduda, kuidas õmmelda peale mererohust polstri, nii, et see jääks ühtlane ja vastupidav. Katteriiete mustrisse lõikamisest kuni käsitsi peitepistega õmblusteni välja.

Igal tööl on oma lugu.



Vana põõningult leitud tugitooli lugu.

Ühel tuttaval lammutati maja ja mind on alati huvitanud, et mida huvitavat võib sellistelt vanadelt põõningutelt leida. Tolmust ja tuvide poolt elamispaigaks olevalt maja põõningult leidsimegi ühe huvitava tugitooli. Erakordne selle tugitooli puhul oli see, et ismesse oli seotud kahekordne kiht vedrusid. Tavaliselt on tigutugitooli istmes 16 vedru siis leitud toolil oli neid koguni 50 tk. Alumine kiht tugevamad ja ülemine kiht pehmemad vedrud. Tool pakkus huvi ja nüüd pidin eidma aega, et töö ette võtta ja selle järgu uus tool teha. Erakordne oli ka toolide jalgade kuju, mis oma väljanägemisega võlusid. Otsisin ka sarnase tugitooli jälgi internetis, kuid neid ei leidnud. Tundus, et tegemist võis olla kusagil 1930 aastatel valmistatud tugitooliga..




 










Uue tooli tegemiseks oli vaja korralikku kuiva tisleripuitu, jalgade ja iluliistude valmistamiseks saarepuitu. Erineva suuruse ja kõrgusega vedrusid, istmesse, seljatoesse ja käetugedesse. Sidumisnööri, koti ja juteriiet, jutevööd, mererohtu, karva, puuvillavatti, õhukest puuvillariiet, katteriiet ja ilunööri. Iluliistude ja jalgade jaoks veel polituuri ning polstri ja sidumisnööride kinnitamiseks papinaelu ning täkse. Polstri õmblemiseks linast makei nööri ja vedrude ääristuseks kanditraati. Materjalide hankimine võttis paar päeva aega. Kui materjalid olid koos siis võis tööga peale hakata.

Eelnevalt oli tugitool lahti, detailideks lammutatud ja nähtu kohta ülesmärkmed tehtud. Karkassi detailide kohta valmistatud vajalikud zabloonid ning üles märgitud tappide, düübliaukude ja materjalide paksused.



     Kui puit oli parajaks rihitud ja
   hööveldatud, siis tuli teha valmis
   detailid, avade aukude ja tapi -
   kohtadega.











Selleks, et liimitud kohad korralikult kinni kuivaksid tuli kogu karkassi ühendavad detailid pitskruvide abil kinnitada.
Liimiks kasutasin polüuretaan liimi, mis hoiab hästi tugevasti puitosad koos.









  

             Kokkuliimitud karkass nägi välja
        selline. Eelnevalt olin valmis teinud
        jalad, iluliistud ja esipaneeli.
        Tugitoolil oli palju erinevaid kraadide
        all olevaid ühenduskohti, kuna
        esiserv on laiem ja selg kalde all.



              Karkassi tegemiseks oli kulunud 2 pikka päeva.


Järgmiseks tööetapiks määrasin ära istmete esimese kihi vedrude asukoha.
Kokku 20 vedru, ühtepidi neli ja teistpidi viis vedru. Kui vedrud olid otseseks rihitud alustasin jutevööst põhja naelutamist, kasutades puidust pingutusvahendit. Jutevöö kinnitasin väikeste papinaeltega põhja külge.

  Leeniraamile kinnitasin tiheda kotiriide täksidega ja võimalikult pingule. Jutevööd põimisin üksteiset läbi.

Järgmiseks õmblesin põhja külge vedrud, esimesed kaks rida kõrgemad ja tagumised madalamad, et tekiks kaldenurk 5 - 7 cm. Vedrude ülemised sõlmekohad jätsin ühele joonele, sest siis jäävad vedrud sidused ka ühele ja samale kõrgusele. Põhja külge kinnitasin vedrud neljast kohast seasõrg sõlmega.



Järgmine töölõik on vedrude sidumine. Kõigepealt löön suured papinaelad veidi viltu vedrude rõngaste ristumiskohtadesse kogu raami ulatuses. Võtan jämedama sidumisnööri ja kinnitan naelte külge, arvestades topelt pikkuses sidumisnööri. Esimese nööri kinnitan vedrude külge ilma sõlmeta, hoides vedrud kaldega sidumissuunas ja sidudes madalamast rõngast esimeses reas kõrgemale iga järgmise reaga, ning tagumistes ridades tulen taas alla rõngastesse tagasi. Kui vedrud on sidumisel kalde all siis on neid kergem pingule tõmmata ja kuna sõlme ei ole saab vedrusid liigutada õigesse asendisse. Esimesed read veidi ettepoole kaldu teised read aga otse ülevalt alla püstisesse asendisse. Vedrud mida sidusin eestpoolt taha pingutan alla mitte rohkem kui 1/3 vedru kõrgusest keskmistes vedrudes. Selliselt seon kõik read eest taha ära ja jälgin, et nöörid oleksid ühekõrgusel ning vedrud sätin ka ühele joonele üksteise suhtes.


Seejärel sõlmin teise nööriga eelmise peale selliselt, et mõlemad nöörid jäävad seotuks.
Nüüd seon alla esiserva ja tagaservalisades juurde naela ja nööri, selliselt, et tekiks kaldenurk ja vedrud moodustavad ühtse tasapinna. Servade puhul ei kasuta kahenööri sõlmimist vaid teen kohe ühe sõlmega kinnitused, eelnevalt käega vedru sobivasse asendisse surudes.
Nüüd nöörid samamoodi ka vedrud küljelt küljele.
Seejärel võtan paraja pikkusega kanditraadi ning peenikese nööriga või makeiga seon vedrude servale selliselt, et kanditraat jääb vedrurõngaste serva peale.

Kui traat ka paigas siis seon nöörid ristipidi teiste nööride peale. Vahest kui tahetakse kõvemat polstrit sõlmitakse nöörid diagonaali ( Inglise stiil ) mina tahan aga pehmemat polstrit ja seon vahele ( Prantsuse stiil sidumises ).




Vedrude peale kinnitan tiheda kotiriide, naelutades servad raami külge. Riide kinnitan vabalt ei pinguta sest muidu tirin vedrupolstri põhjuseta maha. Seejärel õmblen riide kandi külge ja iga polstris oleva vedru rõngakülge vähemalt kolmest kohast seasõrg sõlmega. Nüüd teen aasad ja aasade vahele topin ühtlase kihina mererohu. Mererohu peale kinnitan hõreda kotiriide ja alustan polstri läbiõmblemist topeltpits nõelaga, selliselt, et õmbluse aasad jäävad alumise ja ülemise riide peale, kuid ei tohi haarata seotud vedrude nööre. Kui Polster on kahe kolme ringiga õmmeldud, topin kandi sisse veidi rohkem mererohtu, et kandid jääksid tugevad. Jälgin, et kant saaks ühtlane ja siis õmblen ülemise polstririide all sevast kanditraadi kohal oleva alumise riide külge. Nüüd alustan kandi õmblust. Esimese õmbluse õmblen servast 4-5 cm kaugusel ja teise kandi 2-2,5 cm kaugusele servast.



Kui alumine polster on valmis teen ülemise teise vedrudekihiga polstri. Selleks võtan 30 väiksemat ja pehmemat vedru. Õmblen need alumise polstri külge ning sama põhimõtte järgi nagu alumist polstrit sidusin, seon ka ülemise polstri koos kanditraadiga. Traadi kinnitan ka vedrude alumisse äärde, sest on vaja tekitada pealmise padja muljet.



Nüüd asun ülemise polstri tegemise juurde. Ülemine polster valmib samuti kui alumine, ainult selle vahega, et lisaks tuleb veel karva ja vati pikeering, mis kaetakse mitkali, õhukese puuvillase kangaga.



Kogu istmete sidumiste ja polstrite tegemine võttis aega kolm päeva.

Enne pealmise polstri tegemist kinnitasin lisa traadi abil kahe vedrudevahelisele osale katteriide äärtpidi kinni.



Seljatoesse pannakse peenema traadiga vedrud ja seotakse peenema sidumisnööriga. Tähtis on vedrude juures see, et vedrud liiguksid ainult üles alla suunas mitte külgedele. Siin on seljatoe alumiseks sevaks ka kanditraat.



Käetoele panin viis vedru ja tugevamast traadist, sest vahest istutakse ka käetoe peal. Käetugede sidumine on üle vedru risti kujuliselt. Vedrude ülemisele servale pannakse ka kanditraat mis kinnitatakse taganotsast puitraami külge.



Pealispolsterdus tehakse samamoodi kui istmelgi. Käetugedel tehakse esiserva kant, seljatoel terve serva ulatuses.



Kogu polsterdus on kaetud pikeeringuga, karva ja vatiga, mille peale on õmmeldud mitkal.





Lõpuks kaetakse terve tugitool kangaga. õmmeldakse käsitsi ilupaelad kuhu vaja, tehakse esipaneel, lakitakse jalad ja iluliistud ning pannakse tool kokku.

Kokku on kulunud ühe topeltvedrudega tugitooli tegemiseks 12 päeva.

Toolil on katteriie OXFORD, saarepuidust jalad ja iluliistud kaetud polituuriga, lisapehmusega iste ja selline tool läheb maksma 2400 eurot.
Samamoodi valmistatud tigudiivan maksab 3800 eurot ja tumba 600 eurot.


Tigudiivan

Kui tool sai valmis, tekkis idee teha nüüd ühe diivani tugitooli ja tumba.
Kuid katteriideks sai valitud hoopis riie KUB, punast värvi ja ruuduline.
Eesmärk oli saavutada veidi kulunum väljanägemine  ja ehtsalt vanamoodsam garnituur. Kuid eelmisest tugitoolist oli erinevus selles, et vedrud sai seotud ainult ühekordse kihina, nagu see tavaliselt tigude puhul on.




Sellise diivani hinnaks kujunes 3200 eurot.



Tigutugitooli hinnaks 2000 eurot



Tumba hinnaks 450 eurot.